Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...

Fekau'i ‘e he Minisita Leipa Tu’i Uata ‘a e CEO Edgar Cocker ke fakafisi Featured

Fekau'i ‘e he Minisita Leipa Tu’i Uata ‘a e CEO Edgar Cocker ke fakafisi

21 Siulai, 2018. Kuo ma’u ‘e he ongoongo ni ha fakamatala matu’aki falala’anga mo’oni kuo fekau ‘e he Minisita ‘o e Potungaue Leipa Tu’i Uata ke fakafisi ‘a e CEO Edgar Cocker mei hono lakanga.

Kuo toutou mama mai foki ‘a e ngaahi fakamatala fekau’aki mo e to kehekehe ‘a e ongo taki ni pea ‘oku mahino ngofua pe foki ‘eni ki he anga e vakai 'a e tokolahi.

Kapau tetau vakai atu ki hona puipuitu’a mo ‘ena taukei ‘e malava ke mahino mei ai ‘a e ‘uhinga ‘o e toutou feteleni ‘a e ongo tama ni pea 'oku poupou ki heni 'a e ngaahi fakamatala kuo tuku mai 'a e ngaahi kautaha ongoongo.

Ko Edgar Cocker ‘oku ‘ikai sola kiai ha taha he na’e ‘osi CEO pe 'i he Pule’anga ki mu’a ‘i he Potungaue Takimamata pea ‘oku ‘i ai ‘ene taukei lahi mo ‘ene ‘ilo ki he founga ngaue pe he ki he tu’utu’u ni ngaue mo e lao ‘oku fakalele ‘aki ‘a e Pule’anga.

Na’a ne ‘osi ngaue foki ki he ngaahi kautaha fakavaha’a-Pule’anga pea koe tangata pisinisi foki ‘a Cocker ‘o ‘ikai sola kiai ha taha tukukehe ange ‘ene ma’u faka’ilonga fakaako he mala’e ‘o e pisinisi mo e ‘ikonomika.

Ko e Minisita ‘i he tafa’aki ‘e taha ‘oku te’eki ke lava ha ta’u ‘ene hoko koe Minisita pea ‘oku ‘ikai ha’ane taukei ‘i he ngaue ‘i he Pule’anga tukukehe ange ‘a e fehu’ia ‘ene ako na’e fakahoko pea koe tu’unga ‘ene fakalele pisinisi ‘oku mahino ki he Tonga kotoa.

Ko Uata ‘oku kau ia he hingoa ‘oku fehu’ia ma’u pe pea ‘oku ‘ohake mo ‘ohifo ‘i he mala’e ‘o e politikale pea na’e fili mai pe ke hoko koe Minisita ‘e he Palemia ‘o makatu’unga ‘i he tauhi va mo e feohi fakakaungame’a.

‘Oku fehu’ia ma’u pe ‘ene ngaahi tu’utu’uni ‘i he mitia pea 'oku 'i ai mo hono ngaahi mo'ua kuo tuku mai 'e he ngaahi kautaha mitia pea na’e fakahoko 'a e tohi tangi 'a e kakai ki he Fale Alea fekau’aki mo ia tukukehe ange ‘a hono faka’ilo ki he fakamatala loi mo e lau’ikovi’i.

Kaikehe ‘oku mahino mai ko e ta’efiemalie ‘a e Minisita ‘i he ‘ikai ke fakahoko ‘e he CEO ‘a ‘ene ngaahi tu’utu’uni ‘a ia ‘oku tui foki ‘a e CEO ia ‘oku totonu ke fou ‘i he founga mo e tu’utu’uni ngaue pehe ki he lao ‘o e fonua.

‘Oku ma’u foki ‘a e fakamatala falala’anga ko e feteleni fakamuimui taha ko hono fehu’ia ‘e he CEO ‘a e ngaue ‘a e Minisita ‘a ia ‘oku ne tui ‘oku ‘ikai fou he founga mo e lao fekau’aki mo e totongi mo e hu mai ‘o e lolo pea na’e ta’efiemalie heni ‘a e Minisita ‘o tu’utu’uni ai kene fakafisi.

Kuo lahilahi hono teu tuli 'o e kau CEO 'a e Pule'anga 'ehe kau Minisita pea 'oku mahino 'oku 'i ai 'a e me'a lahi 'oku hoko 'i hotau ki'i Pule'anga ni.

‘Oku ‘ikai foki koe Minisita fakatatau ki he tu’utu’uni ‘a e lao ‘oku aofangatuku ki hano fakamalolo’i ha CEO he koe fatongia ia ‘o e PSC ka ‘oku pau ke ‘i ai ha’ane makatu’unga malohi kiai pea ‘omai pe koe ha ‘a e maumaulao ‘a e CEO.

4 comments

  • Okusi Niuila
    Okusi Niuila Monday, 23 July 2018 12:37 Comment Link

    Tumu'ia he Palemia pe oku fefefau hono konisenisi he hoko koeni ae u corruption koeni. Ae u me'a naa ne fakafepakii lahi kuo ikai kene toe manatu'i eia.

    Report
  • Lowe
    Lowe Sunday, 22 July 2018 21:02 Comment Link

    Kuo mei ngoto 'a Tonga he tokolahi ko ia 'a e kau ma'u mata'itohi mei he ngaahi 'univesiti pea koe konga 'o kinautolu 'oku nau ma'u e 'u lakanga CEO. Koe kakai ako mo ngaue lelei 'eni pea 'oku 'iai pe 'a e totonu ia 'a e kau Minisita ke fekau ki he 'enau kau CEO kenau fakafisi Kou tui 'oku 'ilo pe 'e he kau CEO 'oku 'iai 'enau totonu ki ho nau ngaahi lakanga takitaha pea koe palopalema 'oku ua pe. 'Uluaki koe tukulolo 'a e kau CEO ki he fiema'u 'a 'enau kau Minisita pea ko hono ua koe tu'u fakamakatu'u 'a e kau CEO 'o tau'i 'enau totonu 'oku 'aofi'aki 'e he lao honau 'u lakanga.
    Kotoa 'a e kau MInisita 'oku nau pito taha pe moe PM pea koe hoko atu 'eni enau feinga ki he sitepu hoko 'aia koe kau CEO. Faka'ofa hotau ki'i fonua he kuo tuva 'a e poto ka 'oku mo'oni 'a e folofola 'ae 'Uluaki Fa "'oku tau kei masiva 'ilo pe". 'Ai ke ngali ako 'univesiti kau CEO 'o 'oua 'e taki 'aki ha $$ sign.

    Report
  • bertie
    bertie Sunday, 22 July 2018 16:02 Comment Link

    This problem always reminds one of what the Premier once said , quote "the Kings rule is Dictatorial , Repressive , and Suppressive " end quote , so isn't he and his ministerial cohorts doing just that ? It seems the order of the day now , you slip up and your out , which include disobeying you superior , using your initiative , 'cause when your given an instruction you are to carry it out without question , that's if you value your job . Government employees should know by now that when the heads of department speak the debates over , be it right or wrong , you DO IT ! the end . At the rate were going , it really show the world , what's it like being a { BANANA REPUBLIC ] in the Pacific is like . What a FARCE . For the love of God , as a people lets take a hard look at what this Government is doing and do something about it . God bless Tonga .

    Report
  • Mark Hanson
    Mark Hanson Sunday, 22 July 2018 14:13 Comment Link

    Pea toki fakalongolongo e PSC ia na'a nau recruit e kau CEO mo ma'u e mafai fakalao ki hono discipline e kau CEO kae toki fa'ifa'iteliha e kau minisita ta'emahino ia ko eni hono fe'auhi tuli e kau CEO. 'Asinga ai hono fiu kumi ha kakai lelei, taau mo fe'unga kihe ngaahi laknga mahu'inga ko eni moe toe nofo hifo 'ae kau minisita ngangau ia hono tuli.
    Koe ki'i minisita mata'itohi ta'emahino ia koena ko tu'iuata 'oku fu'u matuitui 'aupito 'ene fai e me'a koe fieme'a moe fie pule. 'Ange'ange ia he minisita kihe ngaahi me'a lalahi 'ae pule'anga. Me'a koe fie paoa moe fakafufuta'aki e ki'i mafai 'oku nau ma'u. Kae ngalo foki 'ia nautolu koe ki'i mafai moe paoa 'oku fakataimi pe. Ko hono to'o pe ki'i mafai ko ia pea toki 'ilonga leva hotau kehekehe moe kalasi matamea'fo'ou ko eni.
    Koe 'ita foki 'a tu'iuata koe 'ikai tali molemole 'e 'Etika 'ene fakahu Lalo uaea mai e mali ha'amoa 'o 'eniketi kihe lakanga fakamaketi 'I nu'usila. Taimi ke lue e minisita ia ko honau 'api.

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top